Kungsleden

Kungsleden (Kuningarada) on Põhja-Rootsis kulgev matkarada, kilomeetrid kokku 440, üks ots Abiskos ning teine Hemavanis. Enamus rahvast astub selle põhjapoolseimat lõiku, alustades Abiskost või Nikkaluoktast, paljud põikavad ka Rootsi kõrgeima tipu – Kebnekaise manu. Siinkirjutanu on Kebne ümbrusesse kinni jäänud jutti kolmeks aastaks ning 2011.a. pausi leevendamiseks sai kokku otsitud varasemad märkmed kulutustest ning kaasa veetud kolast, sekka mõned pilte ja kaarte sirvedes pähe karanud mõtted. Samuti on kokku korjatud natuke pildimaterjali ning asjakohased gpx-rajad.

Põhja-Rootsi teeb laisaks – logistika on võrdlemisi lihtne, bussid-rongid-lennukid käivad, inglist räägivad või vähemalt mõistavad paljud. Endale saab paika seada just sobiva marsruudi ning sisustada olemist paarist päevast kuni nädalateni. Kungsleden, kui põhirada, on tehniliselt-füüsiliselt lihtne, iga päevateekonna järel on mehitatud STF (Svenska Turistföreningen) mägionnn- või jaam ja seepärast sobib suurepäraselt künklikuma kandiga esimese tutvuse sobitamiseks ja ka soolotamiseks. Kui suurel rajal igavaks või liialt rahvarohkeks kisub, on alati võimalus väikesemaid radu uurida või metsikult liikuda. Muide isiklikult jättis sügavama mulje just Kebnekaisest lõunasse jääv rajalõik, oma osa oli sel ilmselt ilmal, rajast eemal tehtud käikudel ja inimestel, keda oli kordades vähem, kui Abisko-Kebne-Nikka vahel. Kui Kebne ümbruses sissekäidud rajad päris ära tüütavad, on alati ootamas metsikum Sarek.

Reisimisest. Nende 3 aasta kestel on üheks eesmärgiks olnud sinna-tagasi sõit teha võimalikult kiirelt ja mugavalt. Lisaks ei soosi ka seltskonna suurus (1-2) autotransporti ja nii ongi üheks suht tähtsaks logistiliseks sõlmeks saanud Kiruna. Stockholmist saab sinna nii lennu kui rongiga, varasematel aastatel on lisaks SAS lendudele Kirunasse vedanud ka Norwegian, kuid nüüdseks on liin suletud, ilmselt mõjutab see kuigi palju ka SAS-i piletihindu. Lennujaama ning linna vahel on toimiv bussiliiklus. Rongides kehtib kuni 26-aastastele rida soodustusi ning rongiga tulles-minnes saab sisuliselt kohe Kiruna kesklinna, bussid Abiskosse ning Nikkaluoktasse väljuvad turismihooajal vähemalt 2x päevas. Kiruna on mõistlik koht ka varude täiendamiseks, gaasi, kaarte jms saab näiteks InterSpordist tunduvalt viisakama hinna eest, kui Abisko või Nikka letist. Kui Kirunas on vaja ööbida, siis järgmisel korral langeb eelitsus ilmselt hostelile – Camp Rippan on telkimisplatsina üsna röövellike hindadega.

Kebnekaisest lõunasse jäävatel lõikudel tuleb ilmselt logistika kas minnes või tulles läbi Gällivare suunata, kui plaan lennata, tuleks olla valmis krõbedamateks hindadeks – vedajaks on seal vaid NextJet. Rongi suhtes kehtib kogu Kiruna teema. Majutuse poolest tuleks võimalusel kohapeal silmad lahti hoida, paljud linnast eemal olevad pakkumised sisaldasid näiteks transport rongi- ja lennujaama/jaamast. Kämpas sai küll võetud tuba (mingil hetekel on hea sooja voolava vee alt läbi käia ja linade vahel magada), kuid mäletamist mööda oli saun ka telkijaile.

Enne kodust lahkumist tasub mõelda ka Hostelling International liikmekaardi soetamisele, lisaks hostelitele annab see soodust ka kõigis STF asutustes nii Kungsledenil kui mujal. Lendude otsimisel on abiks võrrelda ka SAS ja Estonian Airi hindasid ning sirvida mõlema uudiskirju, enne kevadist turismimessi ja EA pakkumisi ei ole väga mõtet rabeleda, ka siis mitte, kui Fjällräven Classic reklaamib SAS partnerpakkumisi.

Matkaks sobivaid kaarte saab kohapealt (Kiruna, radade alguses olevad STF poed), otsides leiab kindlasti ka postiga tegelevaid müügikohti. Levinud on Lantmäteriets fjällkarta nimetuse all müüdav. Põhjapoolse piirkonna katab BD6 (Abisko-Kebnekaise-Narvik) sealt edasi lõuna poole tulles BD7 (Sitasjure-Ritsem) ja BD8 (Kebnekaise-Saltoluokta). Mõõtkava on neil 1:100 000 ning viimati küsiti Interspordis 100-110 SEK tükist. Abiskos jäi lisaks silma suurema mõõtkavaga Kartpoolen’i kaarte ning ka norrakate toodangut. Kui Lantmäteriet kasutas vanematel, 2006 aasta trükkidel, veel Rootsi enda RT90 meetervõrgustikku, siis uuemad kaardid on WGS84 peal.

Abiks olnud lingid:

Reisidest alles jäänud mõtted ja märkmed:

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga